Elämän kiertokulku on siirtänyt blogin kirjoittamisen taka-alalle. Ensin meillä vietettiin ylioppilasjuhlia ja muutama päivä myöhemmin isäni hautajaisia.

Isäni oli hyvin taitava käsistään. Häneltä luonnistui kaikki: puu- ja metallityöt, peltotyöt, autojen korjaus ja talon rakentaminen. 25 vuotta sitten tekemistään jykevistä vyyhdinpuista on iloa minulle ja varmaan vielä seuraavillekin sukupolville.





Toukokuun neuleeni on ohut mohairtakki. Moni käyttää sellaista lankaa huiveihin, minä olen tehnyt siitä neuleita aiemminkin. Lämmin, erittäin kevyt ja vähän tilaa vievä. Kuvion löysin eestiläisestä pitsimallikirjasta, lisäsin vain ruutuihin nypyt elävöittämään pintaa.









Malli: oma, kuvio kirjasta Pitsilised koekirjad

Lanka: Alvita Silkid (78% kid mohair 22% silk)

Menekki: uskokaa tai älkää, n. 85 gr!          Puikot 3,5 (hihat 3,0)

Elu on toonud ette asju, mis on lükanud blogi kirjutamise tagaplaanile. Juuni algul pidasime peo koolilõpetajale ja mõned päevad hiljem olid mu isa matused. Isa oli kuldsete kätega mees, kes sai kõigega hakkama, olgu need siis puu- või metallitööd, põllutööd, autode remontimine või maja ehitamine. Paljude esemete kõrval jääväd mulle mälestuseks tugevad kerilauad. Need on juba 25 aastat mulle rõõmu toonud ja kestavad kindlasti järgnevatelegi sugupõlvedele.

Maikuus kudusin õhukese mohäärkampsuni. Sama lõnga olen kasutanud varemgi. Paljud teevad sellest rätikuid, aga sobib ka kampsuniks-dzempriks - lõnga kulub vähe, on soe ja pehme ning sulgkerge. Lõnga kulus alla 100 grammi! Mustri leidsin "Pitsilistest koekirjadest" - see on tõeline pitsimustrivaramu, mida kavatsen edaspidigi kasutada. Nupud, tõsi, lisasin ise, teevad pinna elavamaks.